Haigus haaras ta kätele.
Kandis hirmuunede rüppe,
kus tuul rebis tükkideks sõbrad
ja kandis laiali Taevasse...
Aetherial -- tõusis ta, raev
tärkamas hinges...
Aetherial -- vihkas ta, surmale
andis voli...
Aetherial -- suri ta, ses kõrtsis
inimlikkus kustus...
Aetherial -- võimule ulatas oma kondised käed!
Sõpradest hüljatud üksinduses,
ümbritsetud Vereklanni teenritest,
nõidusest visatud kaugusesse,
põlgus põlemas veenides.
Aetherial mädanes üksinduses,
uppus iseenese kuses,
kraapis seinu ängistuses -
ahelaid pures!
Aetherial!
Aetherial!
Oma elu päästmiseks,
oma jõu säästmiseks,
ta kargas ohvrile kõrri,
kiskus kaelast sooned!
Aetherial!
Aetherial!
Aetherial -- vägi tal kui
tulvavesi paisus...
Aetherial -- paiskas ta seina
kristalseks tolmuks...
Aetherial -- lennutas vaenlased
laiali tuulde...
Aetherial -- teise ilma ratsanikuks muutus.
Surmast puruks rebituna,
varjuma hulkumas ringi,
haigusest haaratud embusesse,
ta on küttimas süütute hingi.
Ta karjus -- viha tärkamas hinges,
polnud pisaraid, mida nutta:
"Aetherial ses kõrtsis kõnges!!
Mind igaveseks te mõistsite hukka!!"
10 years назад
10 years назад
12 years назад
12 years назад